Thursday, June 14, 2018

Ratastel geyparaad

Oh jaaa ... kevad on käes varsti lausa suvi, armastuse aeg ning kõik kes vallalised otsivad omale uut paarilist.

Kuid täpselt samamoodi otsib mõni meist ülesse oma vana armastuse, olgu selleks siis kelder või muu hoiupaik, välja aetakse oma jalgratas, selga tõmmatakse värviline trikoo ning pea ees lennatakse liiklusesse andmata endale aru, et ka tema on sõidukijuht.
Loomulikult on neid armatsejaid mitut tüüpi. Mõni on sportlane, teine kuller ning kolmas linnale omaselt kampsunis boheemlane kes nagunii millestki aru ei saa.

Mainin siin ka suurelt ära, EI mul ei ole spordi tegemise ja tervisliku liikumise vastu midagi, see on igati aksepteeritav!

Alustan kohe hooga esimese tüübiga, maanteerattur, madallendur või nö spordi tegija, kõik nad on enamjalot ühesugused. Neid on lihtne ära tunda, peene sadul on surutud kannika vahele, ratas on üldiselt väga kallis ja seljas on trikoo, PS mida värvilisem seda uhkem ja ülbem. Põhiline kohtumispaik antud tegelastega on maantee kus sõidetakse enamjaolt gruppides ning mõõdumine neist on vahetevahel raskendatud kuna ka üksinda sõidetakse keset teed ja täiesti tuima näoga, selliste puhul on mõõdumisel soovitatav pesta oma auto aknaid.

Palun teid, andke omale veidi aru te viibite maanteel kus sõidavad autod mis liiguvad oluliselt suuremal kiirusel ja omavad kõvasti rohkem massi, kui sa sõidad keset teed ja autojuht peaks ala telefoni näppima või mis iganes kõrvalise tegevusega tegelema, siis ta lihtsalt ei märka sind. Autojuht läheb kannab oma karistuse aga sina oled mullas. Arvestage meiega, et meie saaks teiega arvestada.


Kullerid ratastel. Ma arvan, et ühed kõige hullemad ja ohtlikumad tegelased üldse, liiklevad enamasti kõikidel teede osadel, kergliiklustee, autotee, kõnnitee ja tühermaa. Nende osas peab olema eriti valvas, sest kunagi ei tea millal ta sulle mõne kõrvaltee pealt ette keerab. Liigeldakse ka enamasti suure hooga ja kõrvalteedelt pürstitakse otse rismikutele, neid ei keela ka ükski foorituli ning käemärke oma edasise suuna näitamiseks ei kasutada. Selliste puhul polegi midagi teha, jääb üle loota looduslikule valikule.


Kolmas ja kõige rahulikum tüüp on kampsunis boheemlane, üldiselt sõidavad nad mõne vanema rattaga mis enamasti pole tehniliselt korras. Puuduvad pidurid ja helkurid ning tihti on nad ka napsused. ÕNNEKS veerevad nad üldjoonest kõnni või kergliiklus teedel ja suurde liiklusesse ei roni.
Veidi jõukamal boheemlasel on mõni modernsem retroratas, üldiselt on ta noor tudeng kes liikleb enamasti südalinnas pubide ümber kus sõpradega mõnusalt aega veeta. Autojuhte ta enamasti ei häiri ehk jääb ette mõnele vankriga emale kergliiklusteel. Neile omane on FB gruppides otsida oma kadunud ratast peale pubi külastamist.



Kallid ratturid ma ei kirjuta teile halvaga ning kindlasti te kõik pole sellised, aga kes ennast ära tundis siis palun võtke ennast kokku, natuige sporti ja vabadust sõitmisel, kuid õhtu lõpuks tahame me ju kõik koju jõuda. Arvestame teineteisega.




No comments:

Post a Comment